Hola
See nädalavahetus käisime me suurema grupiga lõpuks Slovakkia pealinnas – Bratislavas. Bratislava on suhteliselt väike.. aga imeilus. Olime seal kokku 2 päeva. Minek ja tulek oli täpselt samamoodi nagu Prahasse – ööläbi rongis. Sõit kestis ka täpselt sama kaua. Piletid maksid aga ainult 1 euro, mis on broneerimise tasu. Uskumatu!
Esimesel päeval käisime me Bratislava lossis, see nägi minu jaoks välja liiga moodne, aga siiski ilus. Me käisime sees ka – kunstigaleriis, ajaloomuuseumis ja tornis.
Siis me läksime sellele “UFO” tornile, kus on kohvik ja restoran ja vaateplatvorm. See on 95 m pikk ja lift, mis üles viib, ei lähe otse, vaid kaldega, mis teeb kogu elamuse vääääga eriliseks. Aga ülevalt avanes vaade tervele linnale ja lossile, mis oli imeilus.
Erinevate inimestega koos olles ikka juhtub põnevaid asju. Näiteks mul on nüüd lugu sellest, kuidas terve rong meie pärast seisma jäi.
Õhtul rongiga Košicesse tagasi sõites, arvas üks serbia kutt, et paneks meie vaguni ukse lukku (mis tegelikult vist ei olegi võimalik). Ainus probleem oli see, et ta ei teadnud, mis ta teeb. Lihtsalt näppis kõiki nuppe. Ühel hetkel ta tõmbas kangi, kuid midagi ei juhtunud. Ma küll korraks mõtlesin, et äkki see on pidur, kuid kui ta juba uuesti seda tõmbas ja kogu rong suure kolina ja tossuga seisma hakkas jääma, siis ma mõistsin, et see OLIGI pidur. Igatahes, see serbia kutt pani KOGU rongi seisma. Üks väääga kuri naine jooksis meie juurde ja hakkas meilt igast asju slovakkia keeles küsima. Lõpuks ta mõistis, et me ei saa aru ja küsis lihtsalt, et mida me tegime ja see vaene serbia kutt sai selliste pilkude osaliseks, et..
Naine keeras võtmega kangi juures midagi ja läks ära. Tundus, et kõik on taas korras – rong hakkas liikuma. Natuke hiljem me nägime kuidas politsei meie ruumist mööda läks ja siis ümber keeras ja meie ukse lahti tegi. Jällegi üritati slovakkia keeles. Kõik me olime juba paanikas. Meilt küsiti sama asja mis enne – seekord serbia kutt lihtsalt ütles jah, sest küsimus oli ilmselge. Kogu selle jama peale ütles politsei meile lihtsalt naeratades “dobre” ja läks minema. Dobre peaks tähendama “hästi” ja nad ütlevad seda peaaegu kõige peale. Ma pole kunagi nii segaduses olnud kui too õhtu. Aga vähemalt ma saan öelda, et me oleme terve rongi seisma pannud sellepärast, et ust lukku saada.
Midagi sellest põnevamat vist ei juhtunudki. Jõudsime lõpuks ilusti, ilma teiste ootamatute vahepeatusteta tagasi Košicesse. Taas õhtul, seega kohe magama, et järgmine päev tundidesse jõuda.
Marie läks Slovakiasse 